Käesoleval kevadel jõudsid meie õpetajad Meta Tulyakova ja Emil Raja oma haridusteel olulise verstapostini. Nad kaitsesid edukalt magistritööd ning on nüüd kraadi võrra kangemad õpetajad.
Uurisime värsketelt magistritelt, kuidas õpingud kulgesid, milliseid väljakutseid neil tuli ületada ning mida nad sellelt teekonnalt kaasa võtsid.
Esimene intervjuu on käsitöö ja kodunduse, õmblusringide ning eelkooli õpetaja Meta Tulyakovaga.
Mis eriala lõpetasid ja mis oli sinu magistritöö teema?
Mina omandasin haridusteaduse magistrikraadi Tallinna Ülikoolis ja olen tehnoloogiavaldkonna ainete õpetaja.
Magistritöö teemaks valisin kaasaegse ja populaarse, kuid mitte väga “mugava” teema: “Käsitöö ja kodunduse õpetajate digitaalsed väljakutsed kodunduse õpetamisel”.
Digitaalsetest väljakutsetest ei taheta käsitöö ja kodunduse aines eriti rääkida, sest pelgalt arvatakse, et see on ainult praktiline aine. Tegelikult nii ei ole, käsitöös ja kodunduses on palju huvitavaid teoreetilisi teemasid, mis on sama väärtuslikud kui praktilised tunnid. Samuti nõuab kutsestandard (tase7, magister) digioskusi.
Kuidas on magistriõpingud rikastanud sinu õpetajatööd Nõmme huvikoolis? Kas oled omandanud mõne uue lähenemise või metoodika, mida tundides kasutada?
Ma võib-olla tooks välja mõned õppeained. Näiteks oli selline väga põnev õppeaine nagu „Audiovisuaalsed väljendusvahendid õppetöös“, mida õpetasid BFMi osakonna profid. Sain sealt palju huvitavat, uut ja kasulikku selle kohta, kuidas videomaterjale õigesti ja professionaalselt oma õppeaine raames teha. Kasutan seal õpitut juba praegu ja usun, et kasutan ka tulevikus.
Väga huvitav õppeaine oli “Eesti rahva tekstiil“, kus me tegime kohapeal praktilisi töid: õmblesime käsitsi kätiseid, mansette, niidist nööpe jne. Seal puutusin esimest korda elus kokku kõladega kudumisega. Sain sellest nii suure inspiratsiooni, et hiljem tegin ka endale kõlad kõlavöö kudumiseks. Hiljem oleme ka linnalaagris lastega kudunud kõlavöösid.
Hea kogemuse andis koolides praktikal käimine. Koolid on erineva tasemega ja iga õpetaja lähenemine ainele on erinev. Mul oli huvitav jälgida ja leidsin midagi, mida enda jaoks kaasa võtta.
Millised olid õpingute ajal suurimad väljakutsed?
Kõige suurem väljakutse oli ajapuudus. Ma olen kolme lapse ema ja minu lapsed on ka veel õpilased. Mina ise töötan kella 20:30-ni ja pidin nende kolme aasta jooksul leidma aega ka enda õppimise jaoks. Lugesin kokku, et tegin ühel poolaastal septembrist detsembrini umbes 113 tööd ja 5 eksamit. Ega teine poolaasta lihtsam ei olnud. Lisaks tuli lugeda palju teaduskirjandust eesti ja inglise keeles. Vahel olid lapsed haiged või olid neil oma mured, teinekord juhtus mingi ootamatu olukord.
Kõigele vaatamata, mis elus juhtus, pidin õppima. Õppimine ei olnud nii raske, raske oli leida aega õppimiseks. Mina õppisin kaks aastat hommikuti ja öösiti.
Kas sul on mõni nipp, kuidas hoida enda (ja õpilaste) õpimotivatsiooni?
Ma panen esikohale õpilase ja õpetaja vahelise suhte. Enda kogemusest võin öelda, et kui õpetaja ja õpilane leiavad ühise keele, siis on juba palju-palju lihtsam uusi oskusi edasi anda. Õpetaja on ise eeskujuks oma suhtumisega ja suhtlemisega ning õpilased peegeldavad seda.
Ma olen järjekindel ja natukene nõudlik õpetaja, aga mu õpilased on mu armsad sõbrad. Kui õpetad armastusega, ei ole vaja midagi tõestada. Lastel on hästi tundlik hing – ja see on tegelikult tore!
Mind motiveerib mu elukutse. Ma väga armastan oma tööd. Seda pole suutnud rikkuda ükski probleem tööl ega teine inimene. Ma naudin seda, mida teen.
Mis sulle õpetajatöös kõige rohkem meeldib?
Kõigepealt tooksin välja selle, et mulle väga meeldib mu eriala.
Teiseks see, et saan lastele edasi anda teadmisi niiviisi, et nad õpivad hindama käsitöö ja kodunduse ainet. Miks ma ütlen „hindama“ ja mitte “meeldima”? Meelega, kõik ei peagi meeldima. Seda ma ütlen ka lastele.
Mulle meeldib, kui lapseni jõuab teadmine, et ta ei pea armastama käsitööd, vaid ta tunneb hoopis rõõmu selle üle, et ta suudab oma kätega teha imelisi asju.
Kogemus näitab, et kui oskus on käes, siis tuleb ka armastus käsitöö ja kodunduse vastu.
Parim nõuanne, mille oled kunagi saanud õppimise või õpetamise kohta?
Parima nõuande, mida sageli rikutakse, ütles üks Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste lektor (nime kahjuks ei mäleta):
„Parim õpetaja on välja puhanud õpetaja.“ Ja sellega ma olen absoluutselt nõus!