„Mina soovin, et mind täitsameheks peetakse!“
Tallinna Nõmme huvikoolis on üks ütlemata tore pisik, mis on nakatanud suuri ja väikeseid juba palju aastaid. See on kabepisik.
Meie kooli kabeõpetaja Urmo Ilves sai selle pisiku juba palju aastaid tagasi. Urmo, ole hea ja räägi, kust sa pärit oled ja kuidas kabega sõbraks said?
Pärit olen Viljandist. Kabet hakkasin mängima kodus ja vanaema-vanaisa juures. Kooli esimesel võistlusel (olin toona neljandas klassis) tulin kohe üllatuslikult kooli meistriks. Nii tekkis kabepisik, millega olen tänaseni Sinasõber. Lapsena oli mul palju hobisid, nagu enamasti kõigil lastel, hobideks: kabe, jalgpall, peotants, näitering jne. Jalgpalli ja kabega tegelesin noorteklassis aastaid. Jalgpallis tulime Viljandi võistkonnaga C-vanuseklassis Eesti meistriteks. Kabes hakkas aga meistritiitleid ridamisi tulema. Õpetasin oma klassikaaslased ka kabet mängima ja nii tulime ainult oma klassikaaslastest koostatud võistkonnaga vabariiklikel “Võlukabe” võistlustel neljandaks. Toona oli see meie väikese kooli kohta kõva saavutus. Viljandis oli esimeseks treeneriks Edgar Mitt, hiljem Enno Eerma. Mingil hetkel jätkasin juba oma käe peal – kogemus tuli peamiselt rohke võistlus-praktika pealt.
Võistlustel käimine on põnev ja reisimisega ikka juhtub üht-teist. Üks meeldejäävaim kogemus tudengi-east kui sõitsin maailmameistrivõistlustele Elevandiluurannikule (Côte d’Ivoire) ja seal ära eksisin. Võistluspaika oli muudetud – kommunikatsioon oli sel ajal aeglasem kui lennuk, mille pardal istusin. Kuna ekstra raha mul tudengina reisimiseks ja öömajaks ei olnud, siis tundus olukord keeruline. Kokkuvõttes lõppes kõik väga hästi, sain võistluspaika jõudes suure aplausi osaliseks ja täitsin turniiril suurmeistri normi.
Kelleks sa lapsena saada tahtsid ja kuidas su haridustee kulges?
Lasteaia lõpetamisel tõmbasid paljud kase otsast soovi, mis enamasti sisaldas ametit. Minule sattus silt kus kirjas tekst „MINA SOOVIN, ET MIND TÄITSAMEHEKS PEETAKSE“. Noorem vend tõmbas mõni aasta hiljem puu otsast soovi: SOOVIN SAADA EHITAJAKS – temast saigi ehitaja ;). Kui 9-klassi lõpus ütles pinginaaber, et tahab minna ülikooli ajalugu õppima, siis minul selge soov puudus. Õppisin esmalt Majanduskoolis arvutiõpetajaks, siis TTÜ-s ärikorraldust, seejärel EBS-s juhtimiskorraldust. Lisaks olen osalenud pikematel kursustel juhtimispsühholoogias (lektor Mare Pork), strateegiakoolis (lektor Priit Karjus). Need on olnud põnevad ja õnnestunud valikud.
Kuidas sattusid meie Nõmme huvikooli?
Et olin miski aja Nõmme Kabeklubi liige ja osa võtnud Nõmme noortelaagritest, oli mul hea kontakt treener Heinar Jahuga. Tema huvikooli õpetaja kinda mulle viskaski. Kuna kabe on mulle palju andnud, oli soov ja tahe midagi tagasi anda. Õpetajana on olnud aga päris huvitav aeg – minu treenitavad õpilased on kõik tänaseks tulnud Eesti meistriks, kõik on saanud tunda, mis on laagris öörahu või vastupidi ;). Kõik on pidanud lahendama minu pakutavat menüüd, sh mälu- ja loogikaülesandeid. Olen niiviisi ka ennast kabevormis hoidnud ja osasid nippe õppematerjale koostades juurde õppinud. Et õppematerjalid oleks põnevamad, olen neid vürtsitanud Hugo Hiibuse žarsidega. Lahkunud hr Hiibus tegi enne minu tellimust viimati kabe tarvis žarse 50 aastat tagasi!
Strateegiate õppimine annab noortele ka kaudselt igaks valdkonnaks vaatenurki. Minu töö on paljuski olnud seotud ettevõtete juhtimisega ja sellele on kabemäng kindlasti kaasa aidanud – analüüsivõime, kontsentreeritud mõttetöö, lahenduste otsimine, kaalukate otsuste vastuvõtmine. Peame oskama näha ja hindama toimuvat nii mängulaual kui väljaspool seda.
Minu enda saavutused:
- 30-kordne individuaalne Eesti meister kabes
- kabes saavutatud kõrgeim järk – rahvusvahelise suurmeister
- olen viiendat aastat Nõmme Huvikoolis õppejõud
- noorte medalisaak (sh MM-medalid)
- õpiku- ja õppematerjalide koostamine
Millega oma elus peale töö ja kabeõpetajaks olemise veel tegeled? Millised on sinu jõu- ja inspiratsiooniallikad?
Jõudu annavad positiivse meelestatusega, sihikindlad ja ettevõtlikud inimesed. Väga tore on Nõmme Huvikooli kollektiiv, kus kõik teevad oma valdkonna asju suure kire ja entusiasmiga. Perega on traditsiooniks igasuvised matkad. Lisaks oleme koos ette võtnud mitmeid spordivõistlusi – Kõva Mehe Jooks, Rakvere Ööjooks, Tallinna Maraton, vahel mõni pisitriatlon (sh Nõmme). Vanema lapsega võtsime tänavu koroona piirangute tõttu ette “talisupluse“, sügisest saadik käime regulaarselt end karastamas/tervendamas. Väike spordipisik on kõigil veres. Sõpradega teeme hobikorras jooksumaratone – sealne ajaline eesmärk on mul veel täitmata. Aga kuna nädalavahetusel liitusin taas “Treeningpartneri” jooksutrenniga, siis võib öelda et liigun sihikindlalt eesmärgi suunas ;). Meeldivad harrastused on veel rannavõrkpall, korvpall, seiklussport, ujumine. Matkamises on väike mäetipp vallutatud (Kazbeg, +5000m). K2 vallutajaga hr Kaasikuga on males hetkel patiseis (viigiline), seega tuleb midagi ette võtta. Jooksutreenerilt Urmas Randma’lt tuleb maletunde kõrvale võtta.
Peale minu oskavad peres kõik pilli mängida ja viisi pidada. Minu väikseks unistuseks on pillimänguoskus ja kindlasti mul on annet selle peale, aga seni on teised hobid alati ette jõudnud. Samas olen kooliraadios saateid teinud ja natuke DJ-kätt proovinud. Oma muusika playliste koostan tänaseni – eelmise aasta Tartu Linnamaraton lõppes kesköödiskoga 😉
