“Minu elu koosnebki enamasti muusikast”
Viiul on üks tuntumaid pille. See on pill, mis on olnud kuninglike orkestrite koosseisus kui ka paljude maade folkmuusikas. Seda suurepärast ilusa kõlaga pilli õpetab Nõmme Huvikoolis mängima Grete Heinsaar. Saame temaga tuttavaks!
Kasvasin üles Tallinna külje all, suure aiaga majas. Lisaks suurele aiale on ka Pirita jõgi mu lapsepõlve kodust umbes kümne sammu kaugusel. Kõik suved veetsingi ma just seal ujudes ning muidugi ka ümbruskonna lastega mängides.
Lapsepõlv möödus mul lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika jõudis minuni läbi mu ema, kes on samuti viiulit õppinud ning praeguseks on ka väga tunnustatud viiuliõpetaja. Sellel ajal, kui mina hakkasin viiulit õppima, ei olnud ma kursis sellega, et mu ema on muusikaga tegelenud, sest õpetama hakkas ta alles pärast minu viiulitee algust. Minu mäletamist mööda hakkasingi viiulit õppima pärast seda, kui olin raadios kuulnud viiuli kohta ning küsisin selle peale isalt, et kas meil ka kodus viiul on. Isa ütles mulle, et ma ema käest uuriksin ja sealt see kõik hakkaski.
Väiksena unistasin igasugustest ametitest. Kuna käisin ETV kooris laulmas ja ka võistlustantsu tantsimas, siis lauljaks või tantsijaks saamine tundus minu jaoks loogiline. Ka minu õde on tantsija ja tantsuõpetaja ning ta on mulle alati suureks eeskujuks olnud.
Oma viiuli õpinguid alustasin Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis, õpetajaks Karmen Kääramees. Ühel hetkel sain ma aru, et koolis käia ning samal ajal ka laulmise, tantsimise ja pillimänguga tegeleda ei ole enam võimalik ning tegin otsuse, et jätkan ainult viiuliga.
Pärast 7. klassi astusin Tallinna Muusikakeskkooli õpetaja Niina Murdvee juurde õppima. See oli kindlasti parim otsus, mida sain viiulimängu kasuks teha. Tallinna Muusikakeskkoolis õppimine oli üldse minu jaoks väga tore ja oluline aeg. Sain sealt nii palju sõpru, kogemusi ja õppetunde, mille eest olen väga tänulik.
Pärast keskkooli lõppu läksin edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus sel kevadel lõpetasin bakalaureuse muusika interpretatsiooni erialal ning sügisest jätkasin õpinguid magistriõppes.
Nõmme huvikooli sattusin läbi Suzuki meetodi. Kuna VHKs õppisin 7 aastat Suzuki meetodil ning praegu osalen Suzuki õpetaja 1. taseme kursusel, siis pöördus minu poole Nõmme huvikooli eelmine viiuliõpetaja Tanja Günter ning pakkus mulle õpetamisvõimalust. Kuna ma olen viimased 4 aastat Nõmmel elanud ning ka õpetamine mulle väga meeldib, siis võtsin suure rõõmuga tema pakkumise vastu.
Ma arvan, et iga laps võiks muusikaga vähemalt mingil määral tegeleda, sest lisaks muusikalistele oskustele, arenevad ka paljud teised oskused. Lapsed leiavad omale uusi sõpru, õpivad paremini suhtlema, saavad esinemiskogemust ning õpivad ka ajaplaneerimist ning enesedistsipliini. Kõige tipuks saavad nad ka muidugi muusikast rõõmu tunda. Seda kõike saan ma välja tuua, sest muusika õppimine on mulle just seda pakkunud.
Minu elu koosnebki praegu enamasti muusikast, sest õpin sellel erialal koolis ning annan ka viiulitunde. Kui selle kõige kõrvalt vaba aega tekib, siis naudin väga sõprade ja perega aja veetmist. Näiteks on mu isal Poakal alpakafarm, kus ma ikka külas käin ja igal suvel korraldab ta Avatud Talude Päevi, kus ma olen alati abis käinud ja ka pilli külastajatele mänginud. Väga naudin ka reisimist, mida muidugi koroona ajal vähe on olnud, aga enne on mul selleks õnneks palju võimalusi olnud. Just muusikaga seoses olen käinud näiteks Hiinas laulmas ja Kanadas, Usas, Austraalias ning ka paljudes teistes kohtades viiulit mängimas. Reisimine ja erinevate kultuuride nägemine on mu silmaringi kindlasti palju laiendanud.