Pärimuskultuuri huviringi ülesandeks on toetada õpilase isiksuseks kujunemist, aidates tal orienteeruda tänapäeva
kultuurilises mitmekesisuses. Huviring suunab õpilasi mõistma pärimuskultuuri tähendust tänapäeva ühiskonnas.
Õpilane oskab kursuse läbimise järel mõtestada ja analüüsida omaenda seost pärimuskultuuriga ning julgeb olla tema
ise.

Õpetajaks on Kadri Mägi, kes ka ise on aktiivne pärimuslikul teel.

Lisaks on meiega koos tähistamas ja läbi viimas rahvakalendri tähtpäevi Ene Lukka-Jegikjan: “Pärimuskultuur on juurte ja kuuluvuse küsimus. Miks see on mulle oluline? Mulle kui naisele, emale, vanaemale, abikaasale, tütrele, õpetajatele, lõunaeestlasele? Aga mis see muu asi saaks olla siis veel olulisem! Meie pärimuses on kõik eluks vajalik: endateadmine, teadlik kuulumine kultuurilisse kogukonda, olemasolevate rollide järjepidev korrastamine tähtpäevade ja pühade aastaringis, suhted iseenda, teiste inimeste ning kogu ümbritseva ilmaga, põhiväärtuste järjepidev ülekordamine. Soovin olla oma pärimuskultuuri väärikas kandja ning ema, vanaema ja õpetajana ka selle edasi andja. Pärimuskultuuris elamine ja olemine aitab elada ja olla ning mitte lihtsalt elada ja olla, vaid tähenduslikult ning väärikalt. Esivanemate elutarkus on päevakajaline igal ajal. Mõtle, mis ütlet; tee, mis ütlet. (EV 7045:1)”

20. detsember – siseneme jõuluaega, luues enda sees vaikuse ruumi et märgata nende päikese taassünni pühade rahu ja pidulikkust. Laulame pühadeteemailisi regilaule, valmistame Jõulu- Jüri: õlest punutud inimest meenutava kujukese mis riputatakse maja ukse kohale õnne ning kaitse tagamiseks. Süütame jõulutule, mängime laulumänge ning joome teed ja räägime jõulude tähistamisest  vanasti ja nüüd.

25. märts– paastumaarjapäev. See on iidne naiste püha mille tähistamine viimase paarikümne aastaga taas ellu on äratatud. Naised, neiud ja tüdrukud tõusevad enne kukke ja koitu, sätivad end naiselikult riidesse- seelik selga, valge rätik pähe, et päikesetõusuks allikale jõuda. Ikka selleks et pesta silmi nooruse ja tervise hoidmiseks, laulda tõusvale päikesele tervituseks ja tänu sellele terve aasta virk püsida. Märtsikuist maarjapäeva on nimetatud ka kapsamaarjapäevaks- et kapsad ilusad kasvaksid, küpsetame suuri pannkooke ja joome punast jooki- et põskede puna säiliks. Paslik aeg on meenutada eelmiste põlvede naisi- oma ema, vanaemasid, vanavanemasid…

23. aprill– jüripäev. Tasakaaluks naiselikule paastumaarjapäevale peame ka jüripäeva au sees. Võimalusel lähme külla karjaloomade kasvatajatele. Laseme meestel- isadel, vanaisadel kes teavad Vabadussõja lugusid, neid pajatada.